— 07. VEEBRUAR 2010 16:06
Purpurpunane leht langeb heleda kuu valguses maapinnale suure tammepuu raskesse pimedusevarju.
"Eem!"
"Jah?"
"Oled kindel, et keegi meid ei näe?"
"Usu mind."
"Oled kindel, et see on õige tegu."
"Jah"
"Aga miks on mul siis tunne, et keegi meid hetkel jälgib!"
"Kus?"
"Ma ei tea. Ma pole paljuski kindel"
"Ning?"
"Mul on nagu saladus, kuid ma ei tea, kas teised teavad. Sellest pole miskit halba, kui teavad. Tegelikult ma tahaks, et nad teaksid, kuid ikkagi ei taha olla see mina, kes tõe välja ütleb. See vist annab mulle selle magusa teadmise, milles mu vaim praegu ulbib. Oeh... Ning ma tõesti ei oska õigesti käituda. Teen muudkui rumalusi. Aga miks ma nii teen, ei tea!"
Mullast tõusev tuul haarab langenud lehe ning kannab juuksekarva pikkuse võrra edasi teise sarnase puulehe kõrvale.
"Ma aiman, et vastus on, et õigesti käitumine pole õige."
"Sa oled nii ebatõeline."
"?"
» Kategoorium: kirjutiskled, rosinad puuduvad
— 07. VEEBRUAR 2010 12:39
Pühapäeval lähen. Võib-olla. Lahkun esmaspäeval. Võib-olla. Vast kolmapäeval. Võib-olla.
Taas võib-olla.
Võiksid jääda veel üheks kuuks...
Valmistasin suurema õhtusöögi. Patricia, Vera ja Monica liitusid ka. Seega oli põhjust kokkamisoskustega köögis sahkerdada.
Naeratan. Magus versioon.
John Mayer - Who Says
» Kategoorium: reisimullid, rosinad puuduvad
— 06. VEEBRUAR 2010 07:08
Kuidas teil läheb?
Puud on raagus ja pruunid luukered. Taevas on vahelduva eduga sinine ja pilvine.
Tere.
» Kategoorium: reisimullid, 3 rosinat
— 04. VEEBRUAR 2010 18:14
Miski paneb mu õnnelikuse tiksuma — ikka ja jälle.
Hakkasin õhtuteks süüa tegema. ¦okolaadikook, õunakook, kreemikook, supp, pasta, kartulipraed. Avastasin, et nad peaaegu ei oska süüa valmistada.
Käisime Patriciaga öist jalutuskäiku tegemas. See oli hea mu portugalikeele oskusele. Võin juba selgelt väljendada: "Sa soovid, et ma mõtleksin, et soovin näha neid transseksuaale seal tänavanurgal."
» Kategoorium: reisimullid, rosinad puuduvad
— 01. VEEBRUAR 2010 07:54
Kell on veidi vähem kui kaheksa ja päike tõuseb rahutu Lissaboni kohal, kus kevad jätab vahele teismeea, saab kiirelt täiskasvanuks ning anna järje üle suvele.
Mulle kuluks üks kõva mats und.
Nägin mereteemalises raamatus pilti palmipuudest, kuldsest päikesest, selgest siravsinisest mereveest. Tundsin ennast maailma parima kingi saanud sünnipäevalapsena.
Eric Hutchinson — Rock & Roll
» Kategoorium: reisimullid, rosinad puuduvad
— 01. VEEBRUAR 2010 07:18
Sinistest merikarpidest hotell rannikul,
värvilistes sulesärkides pardid pladistamas,
hoolimatult lenduvates sõnades tulevärk
— need on naised vadistamas.
Kohv puhkab jalga kandikul,
pealaelt langevad juuksekarvad suus,
puhub kergelt krohvi seinalt maha tuul.
» Kategoorium: riimid, rosinad puuduvad
— 31. JAANUAR 2010 10:35
Sandra tuli, mängis tiigrilikult ja nüüd läheb. — Tema sõnade kohaselt oli temaga kohtumine parim päev minu elus. Nalja sai, ei kurda selle üle.
Möödunud öö tõi veidi tõde maa peale. Patricia on lesbi. Kahjuks. André on gei. Aimasin vaikselt, kuid polnud kindel. Õnneks pole mul selle vastu midagi. ... Patricia on tegelikult bi-seksuaal. Tore, mul on mingi võimalus siiski.
Sigur Rós — Samskeyti
» Kategoorium: reisimullid, 1 rosin
— 29. JAANUAR 2010 23:46
Olin paar päeva tagasi Crew Hassani's. Kohtusin seal vale-James'iga, pole-võimalik-James'iga, tõelise James'iga, brasiilia-portugali tüdrukutega ning eesti neiu ja tema belgialasest poiss-sõbraga, kes õpib eesti keelt ja oskab öelda: Viska viis, südameatakk! (tõlkes: Tere, meeldiv tutvuda.)... Ja kui kell sai kaks oli aeg sammud kodu teele viia.
Kodus jätkus meie teema naljakate materjalide vaatamistega internetist. Vist — mälu on nagu pudelikillud. Aeg igatahes lendas kiirelt. Tund number kuus oli mulle signaaliks pakimaks seljakoti veidi toidumoona, haarata rattas ja siis asuda teele Sintra suunas.
Nelikümmend-viiskümmend kilomeetrit hiljem oli kell üksteist. Olin rannas(mitte Sintras) pikutamas ning päikest nautimas kuni jäin tunniks magama. Kui ärkasin, uinusin kohe taas uueks pooltunniks. Ja kui taas ärkasin, otsustasin, et on aeg tagasi minna. Mine tea, kui kaua sõit seekord aega võtab.
...
Kell kaheksa algas minu esimene tangotund mu lõbusa tantsupaarilisega. Tegime ringe ja samme. Keerutasime, kuni paha hakkas. Peaaegu. Higistasime. Tunni lõpedes kiitis treener mu innukust. Pärast seda aga kadusime kõrval baari. Punkt.
» Kategoorium: reisimullid, rosinad puuduvad
— 27. JAANUAR 2010 21:13
Üritasin kümme kilomeetri kõndida hädiste juhistega, mis endale paberile kirjutasin — oh, minu laikust. Eksisin viieks tunniks. Ainult mu loogika ja tore vaist päästis mind tänavakeeristest.
Uuel päeval sai kooliaegseid kogemusi tunda, kui liitusin pisikese ekskursiooniga muuseumisse 60-ndate näitusele.
"Muidugi on meeldiv, et meil seltskonnas võõramaalane."
"Paluge tal mitte rääkida."
"Tss!"
Teel muuseumisse jäin kollases trammis kontrolöridele vahele. Küsisid dokumenti, kuid seda polnud mul kaasas. Küsisid kodust aadressi. Andsin seega aadressi Eestis. Vale aadressi — muhahaha.
Täna sai niisama pargis tuulise päikese käes peesitatud. Sain kiirelt seltsiliseks mustlasnaise, kes tahtis mul käejooni lugeda. Istus aga mu kõrvale pingile ning haaras parema käe. Hakkas seletama portugali keeles elu ja edu ja tuleviku ning siis läks äkki teema rahale. Naeratasin ja tegin nägu, et ei saa aru. "Dinheiro, dinheiro," rääkis ta ning vahetas juttu eurodele. Mina kohe vastasin: "Jajaa... ma olen eurooplane..." Ta keeras mulle pobisedes selja ja jätkas omaette. Ma teesklesin, et magan.
» Kategoorium: reisimullid, rosinad puuduvad
— 24. JAANUAR 2010 10:06
Uksest sisse astudes tervitasid sind rõõmsanäolised Portugali inimesed. Nad kõik olid tulnud siia "salabaari", et mõnusat portugali või brasiilia muusikat kuulata. Kitarrid käisid seltskonnas ringi. Kes oli võimeline, liitus ka mõne muu instrumendiga.
Inimesed vahetusid, tunnid tiksusid, kuid muusika ei lakkanud. Alati oli keegi sõrmedega keelte kallal. Üritasin isegi oma panust anda. Lõpu poole leidsin ka nii palju julgust, et puhutud sai suupilligi.
Hommikul kuue paiku kobisime allesjäänutega baari sulgemisega viimase ette. Mõni läks koju, mõni lubas minna pokkerit mängima, ning mõni ootas metroo avamist, kuid kolmekesi seisime seal ja vestlesime — teemad tundusid jaburad.
Lõpuks siiski leidsime paraja aja suhtelise kodutee ettevõtmiseks. Kes elas just ümber nurga, kes pidi transpordivahendit kasutama ning kellel piisas tunnikesest kõndimisest. Enne ergutasime aga oma uut hommikut kohvi ja singi-juustu võileivaga. Seltskonna laiali lagunemisel pistis Miguel mu pihku mõned eurod: "Näe, saad midagi süüa osta."
Koju jõudes vajusin sundimatult magama.
» Kategoorium: reisimullid, rosinad puuduvad
© Artti 2006-2010 | Statistika | Korralik XHTML 1.0 ja CSS | RSS | 