Bloggard

Minu 77 kuraditosin mõtet...

Saladus deported

— 03. SEPTEMBER 2010 20:58

Oran¸ taevas hiilgab, kiirgab, särab väravana. Muidugi pole ma Newton, ma ainult teesklen, ma ei taha kellelegi öelda, et olen Einstein. Ning mul pole aimugi, kas oskan pasunat puhuda, pole veel kunagi proovinud.

Homme plaan Prahhat külastada.

» Kategoorium: uued tuurid, rosinad puuduvad

Jutuvestja segadus

— 03. SEPTEMBER 2010 20:47

Kauges metsas istusid puu otsas kolm varest. Nende kõigi jalad olid väga pikad. Sama puu all magas norinal endine mereväe piraat Arni ning nägi unenägu puulusikast, millega ta igal hommikul putru sõi, enne kui ta läks teiste piraatidega mängima.

Ta sõitis nüüd selle puulusikaga mööda universumi, mööda kosmost ja vahel ka supitaldriku põhjas, kust ta siis kartuleid õngitses.

Samal ajal teisel pool puud kükitas Siri ning vaatas, näpuga kõrva sügades pisikesi maasikaid. "Noh, mis te siis räägite ka mulle. Ah? Ma ei kuule teid. Uu. Kõvemini. Näh." Seejärel noppis ta ühe suhu ning pilgutas paar korda silmi, kuna too maasikas oli väga hapu. "Vist ei olnudki maasikas," mõtles ta.

"Arni, Aa-rn-ii! Lõpeta puulusikaga mängimine ja tule aita mul maasikaid süüa!" hüüdis Siri ikka jätkuvalt kõrva sügades.

Eks-piraat Arni lendas oma puulusikas ning ka tema sügas kõrva, ja seda tegi ta kõige pisema sõrmega, mis tal oli. Äkki kuuleb ta veidrat piuksumist kuskilt, kuid Arni ei suuda ära tabada, kust see tuleb. Mõtleb tükk aega ja siis kujutab ta endale ette, et kujutas seda endale ette. Kuid piuksumine jätkub. Arni vaatab ringi ja näeb, et puulusika alt ronib välja sulgedega täidetud nähtamatu sõber Eerik.

"Oh, mis sina siin teed?" hüüatab Arni.

"Ah, ma kaotasin ühe jänese ära ja seega pidin toda taga otsima, kuid komistasin mingi puujuure otsa ja lõin oma peakolu vastu maas lebanud saabast ära. Ja ilmselt maandusid sa oma puulusikaga mu peal ja kui õhku tõusid, olin ma selle külge kleepunud," piiksus Eerik.

Siri ikka hüüab: "Arni, Arniiiii! Maasikale!"

Siis...

Lendas parema jala saabas. Ning koorimata sibul. Kartulitükk hapupiimakastmes. Suur mürgel hakkas pihta.

Puulusikas põrutas kosmosest välja ning ilmus tagasi reaalsesse maailma ja võttis vaikselt suuna metsa poole, kus elavad pikkade jalgadega varesed. Ei kulunud viite minutitki, kui juba puulusika kapten ja endine mereväe-piraat nägi kauguses musta puudeviirgu ning miskit kummalist auru. Nähtamatu sõber Eerik hakkas kaotama tasakaalu suurest sõidust(see on kuidagi seotud tigudega sinu peas) ning ta komistas iseenda jala otsa ja kukkus piraat Arni uimaseks. Eerik ise jäi puulusika ääre külge ripuma. Ta oleks seal kauem ripunud, kui jänes, keda ta enne otsis, poleks pistnud oma nina tema pid¸aama põuest välja.

Sulgedega täidetud Eerik langes ja langes, kuni jäi lõpuks ühe suure raagus puu hiiglasuurte okste külge kinni. "Appi!" piiksus Eerik ning ainuke elusolend, kes teda kuulda võis, oli jänes põues. Aga jänes ei otsustanud kauaks jääda. Too hüppas kiirelt välja, tegi paar trikki mööda puud ja kadus siis metsasügavusse, et saaks jälle teda taga ajada.

Enam polnud laeval kaptenit. Puulusikas lihtsalt triivis vaikselt metsa suunas ning laskus seejärel vaikselt kuuma piprasuppi sisse, kus kummalisel kombel oli ka rosinaid. Ja kui käis plärts, ehmus Arni lühikesest unest üles ja üritas kibekärmelt taldrikust välja pääseda. Kuum vesi tungis juba riiete alla, sokkide sisse. Mõned pipratükid sattusid isegi ninna. Sellist pesu kuumas supis ta ei oodanud. Arni hüppas ringi nagu kuum kartul ning uhhitas: "Huh, huh! Kuum-kuum! Nüüd tean, mis tunne on kuumal kartulil! Huh, huh!"

Lõpuks leidis ringi uhhitav Arni pisikese järve, kuhu ta kiirelt sisse hüppas, et end maha jahutada. Isegi suvepäeval, kui karamellkommid taevast sulanuna alla sadasid, polnud nii kuum. Kahjuks ei olnud järve minek tark mõte, sest kohe ampsas keegi ta jala endale suhu. Arni lendas gravitatsioon eirates kõrgele õhku. Tema üritus linde imiteerida ja käsi lehvitada ebaõnnestus, sest järgmisel silmapilgul langes ta plärtsatusega vette tagasi ning otse teda ampsanud krokodilli pähe, kelle vasak silm pilkus ja parem otsis suunda, kuhu vaadata.

Eks-piraat Arni komberdas kiirelt veest välja ning jooksis kiirelt metsa sügavusse, kust ta olevat arvavat Siri. Varsti hakkas ta kuulma kähisevat häält. Ta suunas oma jalakesed selles suunas ning avastas peagi, et Siri on magama jäänud, kuid ikka kähiseb: "Arni! Arni! Maasikad!"

Arni sai ehmatusest üle ja võttis tagataskust kreemituubi, et siis sellega määrida Siril kogu nägu kokku. "Hihi," naeris Arni, "vahel võib nalja ka ju saada." Seejärel otsis ta pika puutoki ning hakkas puutüve tagant Sirit surkima, et ta üles ajada.

Siri tuli vaikselt teadvusele. Maasikate kordamine tema suust kadus ja asemele ilmus: "Vää! Mis! Ää! Appi! Ma olen ära sulanud."

Sekund.

"Ma olen päris magus tegelikult," teatab Siri enesele.

Arni asetab pisikesed käed suule ja kihistab puu taga naeru.

Siri tõmbab keelega suure ringi ümber suu, seejärel hakkab näppudel lugema, et valida välja näpp, kes näost kogu kreemi ära koristab ja talle suhu transpordib: "Nämm-nämm."

Muhe piraat Arni keksleb puu tagant välja, käed käimas üles ja alla, ning hüüab: "Mina tegin. Mina tegin! On hea! Eks! Maitseb? Võib ma tõmban ka näpuga? Nämm. Mämm-mämm."

Ning koos asuvad nad vahukoort Siri näost eemaldama. Kõik hea, lõpp hea.

Jääge nüüd magama. tujunägu

» Kategoorium: kirjutiskled, rosinad puuduvad

Seiklused ¨okolaadi jõe taga

— 02. SEPTEMBER 2010 12:56

Päike tõusis taas põhjast ¨okolaadi jõe tagant. Alanud hommik oli täidetud lillede, pilvede, päikesekiirte, uute lugude, maasikate ja murus magava krokodilliga, kellele ei tohtinud peale astuda, sest muidu sööks ta pealeastuja. Krokodilli nimi oli Heti ja ta magas seal alati. Vahel ronis ta jõkke vett jooma ja siis roomas laisalt haigutades tagasi omale kohale. Krokodill Heti haigutas nii suure suuga, et polnud võimalustki, et sinna ükski magus putukas sisse ei lendaks. Ning kui mõni putukas kadus mustavasse suukoopasse, siis krokodill Heti vasak silma tõmbles täpselt kümme korda. Parem aga vaatas sihitult ringi, kuna too ei suutnud otsustada, mis suunas peaks pilk olema.

Seal samas lähedal oli hommik täidetud ka pannkoogi liblikatega, kellel olid maagilised võimed. Ning kui liblikad tahtsid, võisid nad kasutada oma maagiat teiste elusolendite peal. Ainult triibutu tiiger oli allergiline maagia suhtes ning ta sai alati sellest endale laigud.

Kui laikudel eriti igav hakkas ja nad ei soovinud enam tiigri seljas lebada, siis hüppasid nad koos tiigri triipudega tihti teiste loomade peale. Liblikad olid nende lemmikuimad sihtmärgid. Aga liblikad ei soovinud, et nende värviline kleit saaks uusi laike ja triipe. Seega ei kasutanudki liblikad tihti maagiat triibutu tiigri peal. Aga vahel ikka juhtus, sest nad kas unustasid, mis on tulemuseks, või tiiger muutus liiga triibuliseks.

Ükskord aga, kui pannkoogi liblikad taas oma maagiavõimetega mängisid ja tiigrile laigud tekitasid, kukkus üks laik tiigri pealt maha ja muutus suureks siniseks järveks. See ei olnud tavaline järv. Tavalised järved peegeldavad taevast ja kõike enda ümber, kuid see järv näitas, mis on tema all. Just nagu aken.

Kõik hommikus elavad loomad jäid imetlevalt seisma, et vaadata, mis toimub justsündinud järvekese all.

Suured sinist värvi õunapuud ehitasid vahvlikaartidest maja ja kui viimane kaart oli laotatud, siis ilmus tagurpidi lendav tuulepoiss ning kolis kaardimajja sisse. Vähemalt ta üritas, sest maja vajus igakord kokku ja õunapuud pidid maja ehitamisega uuesti alustama.

Õunapuude taga kasvas suur lill, kes laulis kaunil häälel ja kõik noodid tema hääles muutusid elusaks ning kukkusid õhust maha, alustades tantsimist ja teiste unenägude tagaajamist.

Kui nad ühe unenäo kätte said, siis unenägu hakkas alati jutustamisega pihta, kuidas keegi oli teda loonud ja mida siis ka öösel magades näinud. Näiteks eile öösel läks Siri magama ning ta nägi kuidas ta oli porgandimumm. Ja ta nägi ka, kuidas ta jooksis lõbusat naeru kihistades mööda rohelist muruväljakut ja ajas taga suurt punase kaelkirjaku kujulist õhupalli, mis oli õhupalli loomaaiast lahti pääsenud. Siri vend Arni, kes oli endine mereväe piraat ja kes oli palju väiksemana(näiteks siis, kui ta oli kahe aastane) seilanud merel ja röövinud suuri kommilaevu. Mõnikord öösel pärast suurt kommisaaki, ärkas piraat Arni üles ning sammus kuutõbisena ja superkangelase pid¸aamas laevakööki, kus ta siis jõi ühe suure kannu täie piima. Ja seejärel jäi sealsamas köögipõrandal magama.

Ei tasu ka ära unustada, seletas unenägu ikka unenägu. Siril ja Arnil oli sulgedega täidetud nähtamatu sõber Eerik, kes oli veidi totu. Aga temaga sai palju nalja. Eriti kui ta arvas, et porgandid on söömiseks. Tegelikult olid need mängimiseks, kuid Eerik lihtsalt unustas ära. Siri ei tahtnud, et ta ära süüakse, vaid et temaga mängitakse.

Nii ajasid nad õhupalli taga, kes muudkui hõljus eest ära. Aga järsku astus eks-piraat Arni murus magava krokodill Heti peale. krokodill Heti vasak silm hakkas tõmblema ja parem otsis ikka suunda, kuhu vahtida.

Ärr, urises krokodill Heti.

Ta ei osanud krokodilli häält teha, seega ta üritas teha häält, mida ta väikesena oli kuulnud, kui tema põhjapõtradega elav tädi oli pannud jalga katkised sokid, kust siis üks suur varvas välja vaatas ja kommi nurus.

Siri ja Arni nähtamatu sõber Eerik astus krokodill Heti ette ja rääkis peenikese häälega: "Sina ei söö minu päris sõpru ära."

Krokodill tahtis midagi vastata ja talle parema silmaga otsa vaadata, et Eerik siis maa-alla vajuks, kuid, nähes Eeriku kantavat lillelist printsessidega pid¸aamat, hakkas ta lihtsalt naerma. Eks-piraat Arni ja Siri hingasid kergemalt, sest keegi ei söö ära kedagi, kui sööja naerab ja magusaid putukaid alla neelab.

Unenägu lõpetas jutustamise ning alustas häälenootide eest jooksmist, kuid astus äkki krokodill Heti peale. Krokodilli vasak silm hakkas tõmblema ja parem otsis suunda, kuhu vaadata. Ja enne kui unenägu krokodilli kurku kadus, soovis ta, et oleks praegu tema juures lillelises printsessidega pid¸aamas Eerik. Oleks vaid.

Hommik jätkas oma tavalist rada: päike luges oma raamatut ning lilled kiikasid, kuidas edeneb õhupalli tagaajamine ja kas seal kuskil on mõni krokodill, kellele keegi võib kogemata peale astuda. Kuid üks oli kindel, kõigil oli hea olla. Hea oli olla.

» Kategoorium: kirjutiskled, 1 rosin

Peitusemäng kuuga

— 01. SEPTEMBER 2010 21:41

Istusime eile pimedas pingi peal järve juures. Vaikus. Just kui teaksid kķike ööst, mis sind ümbritseb.

Huh, ja siis läksime ujuma. Vähemalt mina läksin, tema suutis vaid pķlvedeni vette minna. Algus oli külm, mķned kiired tķmbed järve keskpunkti suunas ja siis tagasi kaldale ja korraks uuesti. Elu tuli kohe sisse, külmavärinad ka.

Kuivatasime end ära ja siis seisime seal kivil paljajalu, hoides üksteist soojas. Vananev kuu mängis peitust pilvede taga.

—

Täna.
Samas korruse peal elav Shantal rääkis kunagi, et tema teab kķigist kķike. Algul pidasime seda naljaks. Ōhtul üllatas ta meid täiskķhu arvamustega, mis, meie teadsime, on tķesed, kuid tema sai ainult arvata ja pakkuda, et ehk ja äkki.

"Peaksite abielluma, te sobiksite nii hästi kokku. Ja kui lapse saate, siis kutsuge mind ristiemaks. Ning Artti ma ajan su siit elutoast ära, sest sa peaksid Ráhel'iga samas toas magama."

Armas.

» Kategoorium: uued tuurid, rosinad puuduvad

Naljade müriaad

— 31. AUGUST 2010 13:32

Kraana kķrgub akna taga ja ootab ķhtust päikeseloojangut enda sekka. Pilved triivivad sihitult sinisel karjamaal. Kärbes testib aknaklaasi reaktsiooni kokkipķrkel — midagi ei juhtu.

Minustt on saanud praekusest eesti kele ķbbetaja ja mull on ainuld üx ķbilane. Mull bole kuhugi kiiret.

Armas.

John Butler Trio - Ocean

» Kategoorium: uued tuurid, rosinad puuduvad

Kord katusel me kiikusime

— 30. AUGUST 2010 23:01

Istusime, rääkisime, viskasime nalja kuni mķnel pisar silmist.

» Kategoorium: uued tuurid, rosinad puuduvad

Üksik saar

— 29. AUGUST 2010 17:18

September on saabumas. Hamburgis on vihmaperiood. Hommikune külm dush andis elu.

Väike inimene istub vaevu pingi serval, toksib kivi enda ees ja vaatab elava pilguga üles taeva, justkui nähes seal vastust. Muusika tuleb selja tagant, haarab ta endasse, ning naer. (:

Armas.

» Kategoorium: uued tuurid, rosinad puuduvad

Teetasside diktaaror ennustab mullidelt

— 29. AUGUST 2010 00:49

Pannkoogi hommik.

Oskan vaid mm öelda, mķelda. Kaugemale minek vķi paigal seis. Peakast on keerukaid olevusi täis. Vajalik midagi teise inimese silmist välja lugeda. ... Lahendus? ... Miski peab minus murduma. ... Hoian millesti tugevasti kinni, millest ma ise ka aru ei saa. Hirm? Nagu jääks maha muutus. Ei tea. Nüüd ma ei tea. Ja kui tean, siis vastus on kaugel. Raske on seda kätte saada. Vķib-olla üksi kuidagi. Kuu ja tumeda puu tumedad harud. Valged kuuvalged pilved. Üksik küünalavalgus eksleb; süda tuksub. Hääled, kuid ei kuule. Peaaegu sosinad, kuid mitte päris. Valged aknad, pimedad aknad, hinged nende taga, kaugel ja lähedal, üksi ja koos.

Armas.

» Kategoorium: uued tuurid, rosinad puuduvad

Tere tantsuhoos koos

— 27. AUGUST 2010 17:38

Kesklķunani magasin ja siis oli aeg kohvikusse tormata, et seal Rahéli ja tema sķpradega kokku saada. Üks soe kohvi vihmase päeva kaitseks ning paar tunnikest hiljem suundusime James'i liitumisel Hungari folktantsu tundi.

Midagi toimumas taas, kuid Praha peaks mu päästma. Üks tore jaburus.

Armas.

» Kategoorium: uued tuurid, rosinad puuduvad

Mütsiga

— 26. AUGUST 2010 22:08

Suur kole koll linnukriisetega tuleb ja vķtab sinult ķuna ära, vaatab veel ühe karmi pilguga otsa, nagu ei loeks ta sulle täna öösel unejuttu.

Uue tööpäeva algus viib inimesed mornide nägudega välja. Buss number 5 teeb oma lķpmatut ringi, avab ja suleb uksi. Kohvik üle jķe tegeleb samade uste avanemise ja sulgemisega.

Vihm sajab. Peidan ennast rongijaama McDonaldsi toidulķhnade vahele. Seal samas lķpetan ka raamatu lugemise. Tegevusetus ajab mulle une silmasügavustesse. Mingi mees istub kohviga mu kķrvale. Sulen silmad järjekordseks sekundiks. Mees vaatab otsa pilguga: "Mis teed kah?" Ja siis ärkan selge peaga. Haaran kiirelt seljakoti ja kitarri ning teen minekut.

—

I suppose you don't have free floor space in the kitchen to lay down, do you?

Huvitav maailm. Isegi aasta varem olnud lühike meilide vahetuse järel vķib keegi sind baaris ära tunda. Mul isegi teine riietus ja uus soeng vast, aga näe, neiu tundis kohe silmavaatest.
Are you from Estonia?

Kas nägin teda eile? Üleeile? Kus?

Ääm, do I know you?
I wrote you five months ago. Don't you remember?

Salsa ķhtu klubis viib uude dimensiooni. Lutslik rķķm istub hinges.
Ja rahulolu.

» Kategoorium: uued tuurid, rosinad puuduvad

◄ Eelmine 123...939495 Järgmine ►

Otsiskelu

Kategooriumid

Mineviku materjalid

Saadan pilguga

© Artti 2006-2010 | Statistika | Korralik XHTML 1.0 ja CSS | RSS | Blog.tr.ee