Bloggard

Minu 77 kuraditosin mõtet...

Teetasside diktaaror ennustab mullidelt

— 29. AUGUST 2010 00:49

Pannkoogi hommik.

Oskan vaid mm öelda, móelda. Kaugemale minek vói paigal seis. Peakast on keerukaid olevusi täis. Vajalik midagi teise inimese silmist välja lugeda. ... Lahendus? ... Miski peab minus murduma. ... Hoian millesti tugevasti kinni, millest ma ise ka aru ei saa. Hirm? Nagu jääks maha muutus. Ei tea. Nüüd ma ei tea. Ja kui tean, siis vastus on kaugel. Raske on seda kätte saada. Vóib-olla üksi kuidagi. Kuu ja tumeda puu tumedad harud. Valged kuuvalged pilved. Üksik küünalavalgus eksleb; süda tuksub. Hääled, kuid ei kuule. Peaaegu sosinad, kuid mitte päris. Valged aknad, pimedad aknad, hinged nende taga, kaugel ja lähedal, üksi ja koos.

Armas.

» Kategoorium: uued tuurid, rosinad puuduvad

Tere tantsuhoos koos

— 27. AUGUST 2010 17:38

Kesklóunani magasin ja siis oli aeg kohvikusse tormata, et seal Rahéli ja tema sópradega kokku saada. Üks soe kohvi vihmase päeva kaitseks ning paar tunnikest hiljem suundusime James'i liitumisel Hungari folktantsu tundi.

Midagi toimumas taas, kuid Praha peaks mu päästma. Üks tore jaburus.

Armas.

» Kategoorium: uued tuurid, rosinad puuduvad

Mütsiga

— 26. AUGUST 2010 22:08

Suur kole koll linnukriisetega tuleb ja vótab sinult óuna ära, vaatab veel ühe karmi pilguga otsa, nagu ei loeks ta sulle täna öösel unejuttu.

Uue tööpäeva algus viib inimesed mornide nägudega välja. Buss number 5 teeb oma lópmatut ringi, avab ja suleb uksi. Kohvik üle jóe tegeleb samade uste avanemise ja sulgemisega.

Vihm sajab. Peidan ennast rongijaama McDonaldsi toidulóhnade vahele. Seal samas lópetan ka raamatu lugemise. Tegevusetus ajab mulle une silmasügavustesse. Mingi mees istub kohviga mu kórvale. Sulen silmad järjekordseks sekundiks. Mees vaatab otsa pilguga: "Mis teed kah?" Ja siis ärkan selge peaga. Haaran kiirelt seljakoti ja kitarri ning teen minekut.

—

I suppose you don't have free floor space in the kitchen to lay down, do you?

Huvitav maailm. Isegi aasta varem olnud lühike meilide vahetuse järel vóib keegi sind baaris ära tunda. Mul isegi teine riietus ja uus soeng vast, aga näe, neiu tundis kohe silmavaatest.
Are you from Estonia?

Kas nägin teda eile? Üleeile? Kus?

Ääm, do I know you?
I wrote you five months ago. Don't you remember?

Salsa óhtu klubis viib uude dimensiooni. Lutslik róóm istub hinges.
Ja rahulolu.

» Kategoorium: uued tuurid, rosinad puuduvad

Esimesed inimesed

— 25. AUGUST 2010 17:04

Mónikord tuleb elus nii tantsida, nagu keegi ei näeks.
— Tony Hawks, "Külmkapiga mööda Iirimaad hääletades"

Pónevus plaanide muutmisel?!

» Kategoorium: uued tuurid, rosinad puuduvad

Võime ka vabalt und näha

— 24. AUGUST 2010 22:03

Magasin kolm tundi ja siis tund ja siis tund ja siis pesin nõud ära(jälle) ning valmistasin pannkoogitaigna. Jääb vaid oodata, mil unemütsid tõusevad.

Väljas paistab päike tasakaaluks eilsele vihmale. Elu jõlgub uutel radadel. Vähemalt igal uus päev on uute reeglitega. On labürint ja valged niidid, mida võib enda rahuloluks järgida.

» Kategoorium: uued tuurid, 2 rosinat

Linnaga kohanemas

— 23. AUGUST 2010 21:41

Pidev vesi pladiseb alla. Nõrk valgus otsib teed läbi uduste akende. Kell on vist kaksteist. Jana kutsub hommikusöögile.

Rääkisime poliitilistest gruppidest Saksamaal ja majast, kus nüüd öö sai veedetud ja mille omanikuõigus pole selgunud. Seni võib ja saab siin ilma üürita viibida. Mulle antakse külalistetuba. Jana ise ei vota osa ühestki kohalikust grupist, kuid tema võitleb naiste eest, kirjutab ülikoolis projekti ja plaanib uue grupi loomist loovatest inimestest.

Peale hommikusööki oli mõnel tegemist ja minul plaan rattaga linna peale kaduda ja avastada, mis on saanud mu sõpradest. Jahmerdasin tükk aega selle rattaga, kuna too kippus kinni kiiluma ja äkitselt pidurdama. Maast leitud traadiga sai asi paremaks veidi tehtud, kuid siis avastasin, et ei tea, kus nüüd majake asub. Aadressi ma ka muidugi ei küsinud. Tuleb eilseid mälestusi meenutada ja pärast tükki ringi väntamist erinevaid alasid kontrollides, leian tuttava rattapoe ja prügikastid ning munakivi tänava.

—

Janina ütles, et tal isiksuse häired, depression ja vahepeal ka paanikahäireid. Muidu aga ta lõbus inimeneke. Kaua siiski tema pool aega ei veetnud, pool kaheksa ootas juba sõber, keda eelmine aasta Barcelonas kohatud ja kellega sai üks improviseeritud laul tehtud. Hulkusime linnas ringi ning vahetasime reisimuljeid. Tegi mulle "Kleine Pause's" õhtusöögi välja. Sõber-rändur on kui eksootiline loom ja neid peab meelitama. Tore oli teda taas näha ning järgnevateks päevadeks plaane teha.

Tagasi koju jõudes — Rote Florast vahetasin uue öömaja vastu —, olid Janinal külas veel kaks külalist Venemaalt, kes teevad ratastega projekti Venemaa linnade jaoks, et rattakultuur neis kohtades muutuks populaarsemaks ja linnad midagi ette ka võtaks.

Läksime välja linna peale ringi tolknema. Tunneli lõpust avastasime kaks venelast purupurjus. Selline ongi siis tunnelilõpp. Avastasime kuulsat prostituutidetänavat: kui meesterahvas üksi kõnnib, siis tulevad ikka lõbudaamid kohe käest haarama, suitsu küsima ja ennast pakkuma. "Noh, poiss" öeldakse saksa keeles. Janina ise kõnnib teisel pool tänavat ja sööb oma burgerit. "Ega muidu juhtu midagi, kui naissoost keegi kaasas on. Igav oleks ka teil, kui mina oleks kaasas," räägib ta.

Koduteel oli pargist välja tulnud jäneste kari murul rohtu söömas. Olime kindlat, et me polnud midagi tarbinud.

Hambrug tundub vägagi kodune, ilmselt Pariisis veedetud ajast.

» Kategoorium: uued tuurid, rosinad puuduvad

Poliitilise ideega kohtumas

— 22. AUGUST 2010 21:20

Autolt autole kiirelt sain ma ja mantrat korrutasin ka: "Om, please take Artti on."

Algus tundus veidi keeruline — seisin kaks tundi, väga keeruline, eks ju —, kuna asusin enne Frankfurti ja igaüks pea läks Frankfurti. Aga õnnelik nagu ma olen, siis mingi arusaaja tüüp võttis peale. Kahjuks saksa keelest ei saanud nii palju aru. Hiljem Hannoveris arvasin, et olen linnas kinni, kuid viisteist krooni maksev liiter vett kustutas mu janu ja pani pea mõtlema. Hääletamiseks sobivat kohta polnud, kuid tee ääres proovida tuli — kui keegi tahab peale võtta, siis ta võtab, rikub kasvõi veidi liiklusreegleid.

Kuus jõudsin Hamburgi ning linna mitmekesisus puristas näkku, sundides mind kotist väljaotsima oma msuta pusa. Vihma tibutas ning ma astusin suitsuvinesse mattunud interentipunkti. Tegin oma hulkumis asukoha selgeks ja andsin oma kirjelduse. Esimese metrooga sõitsin Rathausi juurde ning hakkasin ringi hulkuma, arvamata, et keegi võtab nõuks mind tänavaööst päästa. Mitte, et ma seda hirmsasti kardaks või midagi, aga lihtsalt.

Arnold tuli oma mustal rattal: "Artti! Is it you!" ja seejärel juhatas läbi linna Rote Flora'sse. Maja on nagu kelder ja taimetoitlaste söö-palju-tahad-maksa-kuidas soovid stiilis toit oli valmimas. Tänavalt leitud raamatute kogu lebab ühes nurgas, prandal laotuvad tänavalt saadud diivanid sama saatusega tugitoolide seltsis ning seinad on kaetud natsionalismi, fashismi ja muude kummaliste loosungitega. Enamasti hulguvad ringi kodutu välimusega punkarid, muidumehed ja tegelased oma raskes karmis mustas riietuses.

Mind tutvustatakse Arnoldi sõpradele ning koos asume me valminud toidu sööma: soovitatav hind on 1.60, kuid kui pole nii palju, siis saab ka vähemaga. Väga maitsev oa-pasta roog, tomatisalatiga ja magustoidupüree.

Lubati ööseks ennast siia peita,

» Kategoorium: uued tuurid, rosinad puuduvad

Moosivedu

— 21. AUGUST 2010 21:06

Äratus enne kahte: "Mul on tunne, et vanamees teab, et sa siin kapis magad. Ta andis mulle vihjeid. Tänast öö ei saa sa siin veeta."

Tähendab...

Asjad sai kähku kokku pandud ning oligi minek. Küsisin veidi toidumoona kaasa, haarasin magamiskapist mõned moosid, väljusin kiirelt toast, seisatasin. Vanamees oli väljas. Mis nüüd?
"Üle aia saad?"
"Ikka!"
Kiirelt-kiirelt ning maja jääb aina kaugemale. Päike naeratas kuumalt, rong ilma piletita Offenbürgi, et sealt edasi Hamburgi liikuda. Mäed jäid kaugemale ja kaugemale.

Tankla enne Frankfurti.
Heietan mõtteid, et oleks võinud Offenbürgis kaardi siiski paberile joonistada ja siis säästnud ümber linna tiirutamise, aga noh. On ja oli. Taevas on. Kuu kõlab ja kiirteeautod kihutavad kodurüppe. Olen tahtnud veidrate inimestega kohtuda; tunnen, et olen ise üheks saamas. Autod ikka kihutavad.

—

Pimedus kallab taevast ojadena. Liiga vara, et magama heita. Saabuvad Darja ja Konstantin. Kutsusid mind teed jooma ja shokolaadi sööma. Nad olevat Sankt-Peterburist(rääkisin neile, kuidas me klassiga kaks korda Sankt-Peterburgi läksime ainult odava alkoholi pärast) ning kahenädalane viisa aegub kolme nädala pärast. Pakkusin neile oma poolt leiba, moosi ja viimase põdrakonservi, et siis vähem nälga juhtuks olema. Nad heitsid öise hääletamise juurde ja mina magama.

» Kategoorium: uued tuurid, rosinad puuduvad

Vahupesust moosikappi

— 20. AUGUST 2010 21:05

Pärast mäeküljel magamist võtsime ette jalgsimatka ühe mäe tippu, ühe kena murulapi ja vaatega platsi suunas.

Nägin unes korduvalt vahele jäämist või et tegelikult meeldivad neile külalised. Kuid igaüks neist lõpes põgenemisega üle aia.

Pärast mäekülge oli aeg valmistuda salajamisi öiseks vahupeoks. Ootasin hetke, mil ülakorrusel sööma asutakse, et saaksin kiirelt ja salaja dushi all käidud. Vahepeal tuli ennast ka moosikappi peita, kui tekkis kahtlus, et keegi mitteteadlik tuleb.

Pesu järgselt tuli plaan kiirelt-kolmandale-korrusele-kui-keegi-ei-näe täide viia. "Teate, ma lähen nüüd magama, kell on ka kümme. Olen väsinud. Eile ma ka palju ei maganud. Eks siis jah, head ööd!" Veerand enne ühteteist oli peoriietus seljas ja katusele ronimine ja pool-tõsine põgenemine aeda ja bussijaama.

Bussis ostsime pileti mitte viimasesse peatusesse, lootuses, et bussijuht ei märka meid maha ajada enne lõpp-peatust. Aga see juht oli teistmoodi. Oma ootamatust bussiväljumisest veidi üllatuna, suutsime end kiirelt koguda ja hääletama asuda, ning isegi pimedas tänavalambi valguses üks auto peatada(loe: tüdruk kandis lühikest musta seelikut).

Justkui suures pesumasinas elaks ja kargleks. Riided olid läbimärjad, pidev vahutamine ja kipitavad silmad, mis vajasid korduvat veeloputamist. Aga neli tundi möödus nähtamatult ja hulkuri riided said korraliku pesu.

Tagasikõnd möödus lõdisevalt ja tütarlapsel paljajalu, kes siis suutis kaotada kingad tantsuhoos vahu sisse ära. Aga lõdisevalt läksime. Majas eemaldasin märjad riided ning kobisin moosikappi koos punasõstra, mustsõstra ja kollase kirsiga magama.

» Kategoorium: uued tuurid, rosinad puuduvad

Eksimatuse keksiv naer

— 19. AUGUST 2010 20:13

Ühistransport võiks tasuta olla. Kes tahaks selleks uue riigi luua?

Eile oli plaanide ootamatu suund. Nüüd Mustas Metsas hallis kampsunis ja ootan. Mul ikka vedas, et õige auto peale sain: olin hääletamas vales suunas. Löcherberg ja ootan. Jahe õhk liigub ringi, jõgi ja puud kohisevad. Ootan. Hääletasin kabrioleti peale. Tuul vihises kõrvus. Tripsi-trapsi! Pimedus tuleb istub minu kõrvale, pingile: "Täna olen mina siin."

... ja siis ilmub inimene minu ette.

—

Hullumeelsuste ja lolluste hübriidtegutsemine. Lõpuks ta tuli ja päästis mind pingi pealt ja koos me hiilisime peiduurkasse. Majas elavad sugulased ei salli külalisi, seega nad ei peagi teadma, et ma seal olen.

» Kategoorium: uued tuurid, rosinad puuduvad

◄ Eelmine 123...939495 Järgmine ►

Otsiskelu

Kategooriumid

Mineviku materjalid

Saadan pilguga

© Artti 2006-2010 | Statistika | Korralik XHTML 1.0 ja CSS | RSS | Blog.tr.ee