Bloggard

N�ritud puuklotsid

Thu, 09 Sep 2010 18:23:05 EST

// �kskord ammu-ammu elas laulev siil Tupsek, kes tahtis p��seda kosmosesse. Ning tal oli kass, kellel oli v�ike kollane tikutops, mille sees peidus oli tal suurte punaste p�kapikusussides Arni. Uh, olid need alles suured sussid. Nende sisse oleks v�inud terve loomaaia mahutada: k�ik Aafrika l�vid ja elevandid, Aasia tiigrid ja maod, r��kimata Kuu taga elavatest terevantidest ja vanaemadest. Aga see polnud k�ik. Arni t�pilistes superkangelase alusp�kste rinnataskus pesitses laia kaabuga ja suuri rohelise prille kandev Siri, kelle juustes lebas palju viimasest salaja k��gis toimunud toidus�jast j�rele j��nud juustu ja tomatit.

// Igatahes, k�ik nad elasid k��gis kraanikausi all ja ootasid, mil �okolaadij�e tagant t�useks p�ike, et siis saaks minna v�lja liivakasti liivalosse ehitada. V�ib-olla pidada isegi tigude talu. Muidugi ootasid nad ka j��tist, mida saaks s��a. Ja �okolaadi. Hommikul on alati lubatud �okolaadi s��a. Valged hambalambad suus ju naudivad seda. Ent tuleb arvestada sellega, et p�rast magusa transporti k�hu��nde, tuleb lambad pesta soolaveega. Tugeva soolaveega. Nii et n�gu on krimpsus. "Hi hi," naerab lepatriinu.

// Kella hakkasid k�llama, kui t�usiski p�ike ja libistas s�rmedega m��da sinikellukesi, mis akna taga aasal kasvasid. "Ooh!" ringutas haldjas nimega Viivi Teine. Viivi Teine oli Viivi Kolmanda �de. Nad m�lemad oskasid trumme taguda ja siniseid vaipu kududa. Just �he kollase- valge ruudulise vaiba pealt t�usiski Viivi Teine ja ringutas, "Ooh!"

// Vaip oli roosa mustriga ning seal lebas palju puuklotse. Igal p�rastl�unal p�rast veesolina kuulamist kraanikausi torus, tormasid suurtes p�kapikusussides Arni ja suurte prillidega Siri vaibale puuklotsidega m�ngima.

// Puuklotsid olid �hesuuruse ja �hekujuga. Enamasti nagu kuubikud. V�hemalt nad �ritasid nii olla. Vahel see kippus raskeks, kuna loomaaeda mahutavaid susse kandval Arnil l�ks p�rastl�unal k�ht t�hjaks, ning siis n�ris ta vaikselt nurgas puuklotse. A-t�hega puuklotsid olid �mmarguseks n�ritud. K�ik nurgad olid �ra n�ritud. Nii �mmarguseks oli n�ritud. Haldjad, linnud, Siri ja Siri s�rmenukud ning konn tema taskus ohkasid: "Arni! J�lle oled sa puuklotsi kallal. L�peta �ra. Kui on k�ht t�hi, siis on meil kraanikausi all m�ned v�ililled."

// Suur ja pehme ja valge lumi hakkas s�gavsinisest pehmete pilvevattidega kaetud taevavoodist alla sadama. Rohelised kuused kandsid valged r��d ning laulsid omaette talvelaulukesi t�htedele, kes peitsid end pilveteki taga. Lumi sadas ja sadas. Sadas ka lumekellukesi, mis maad puudutades l�ksid pooleks nagu munakoored ja neist ilmus v�lja pisikesed lumej�nese beebid.

//
"Puuklots," �tles �ks keebiga j�nesebeebi.
"Palju puuklotse," �tles teine valge j�nesebeebi.
"�mmargusi on ka," �tles kolmas pulgakommiga j�nesebeebi.
"Suurte punaste sussidega Arni oli siin," �tles neljas prillidega j�nesebeebi.
"Ainul tema puuklotse n�ribki," �tles viies raamatuga j�nesebeebi.
"Veidi naljakas, onju," mainis kuues siniste t�ppidega j�nesebeebi.
"L�hme teeme hoopis lumememme!" h�iskas pisike j�nesebeebi.

// "��h��h��aaaaa��aa��hhh��," ringutas Arni ja Siri, kui nad m�lemad puuklotside vahelt raskest unest �les t�usid.
"J�ime m�ngimise ajal vist magama," teatab Siri silmi s�gades.
"Ei, mina j�in magama. Sina ei j��nud," jonnib Arni vaikselt, h�sti tasakesi, nii et keegi ei kuuleks. "Putru tahaks. Porgandiputru tikrimoosiga. Enam ei taha puuklotse. Ning putru s��n ma siis, kui tohin kanda oma superkangelasi pid�aamat."
"Olgu-olgu," n�ustub supitaldriku suuruseid prille kandev Siri.

// M�lemad ronivad l�busas naerus kraanikausi alt v�lja ning jooksevad k�rvaltuppa, et �les �ratada pudruvalmistaja krokodill Heti, kelle vasak silm plingib k�mme korda ja parem otsib suunda kuhu vaadata, et saaks korraliku hommikus��gi ja et p�ev algaks ilusasti.

Head und!

Boheemlaslik apelsinimahl v�i ohverdamine

Tue, 07 Sep 2010 02:43:26 EST

Ootad t�kkaega trammi ja siis �kki otsustad jala minna. K�ndides sada meetrit, m��dub sinust tramm number 22.

Ebaoluliselt suunurgast mainides tegid kontrolorid mulle metroos trahvi. Viv ja Tilla otsustasid �ra maksta. Poleks pidanud aga t�nud.

Pikendan oma Prahhas olemise p�evi. N�dalavahetus on alles tulemas. On tulemas. S�ndmusterohke. Olge lahke.

Magama.

Armas.

Seal, kus valgus on

Sun, 05 Sep 2010 09:43:27 EST

J�udsin eile �htul maagilisse Prahhasse. Vivieni r��mukarje v�ttis mind Rootsi suursaadiku hoones vastu. Kujuta ette hullumeelset h�ppamas, karjumas, h�iskamas. Juhhuu.

Unine olin ma. Eelmine �� lihtsalt ei juhtunud magama korralikult. Pidev pool unes v�hkremine.

Praha on muinasjutt.

�ine �hk on t�elise p�ikese poolt heitmas valget sulgkerget loori �le vanalinna majade, kirikute ja tornide. P�ev ootab erksaid inimesi tegutsema. V�tma, mis v�ta annab. Laulma. Tantsima. Naerma.

Saladus deported

Fri, 03 Sep 2010 20:58:21 EST

Oran� taevas hiilgab, kiirgab, s�rab v�ravana. Muidugi pole ma Newton, ma ainult teesklen, ma ei taha kellelegi �elda, et olen Einstein. Ning mul pole aimugi, kas oskan pasunat puhuda, pole veel kunagi proovinud.

Homme plaan Prahhat k�lastada.

Jutuvestja segadus

Fri, 03 Sep 2010 20:47:41 EST

Kauges metsas istusid puu otsas kolm varest. Nende k�igi jalad olid v�ga pikad. Sama puu all magas norinal endine merev�e piraat Arni ning n�gi unen�gu puulusikast, millega ta igal hommikul putru s�i, enne kui ta l�ks teiste piraatidega m�ngima.

Ta s�itis n��d selle puulusikaga m��da universumi, m��da kosmost ja vahel ka supitaldriku p�hjas, kust ta siis kartuleid �ngitses.

Samal ajal teisel pool puud k�kitas Siri ning vaatas, n�puga k�rva s�gades pisikesi maasikaid. "Noh, mis te siis r��gite ka mulle. Ah? Ma ei kuule teid. Uu. K�vemini. N�h." Seej�rel noppis ta �he suhu ning pilgutas paar korda silmi, kuna too maasikas oli v�ga hapu. "Vist ei olnudki maasikas," m�tles ta.

"Arni, Aa-rn-ii! L�peta puulusikaga m�ngimine ja tule aita mul maasikaid s��a!" h��dis Siri ikka j�tkuvalt k�rva s�gades.

Eks-piraat Arni lendas oma puulusikas ning ka tema s�gas k�rva, ja seda tegi ta k�ige pisema s�rmega, mis tal oli. �kki kuuleb ta veidrat piuksumist kuskilt, kuid Arni ei suuda �ra tabada, kust see tuleb. M�tleb t�kk aega ja siis kujutab ta endale ette, et kujutas seda endale ette. Kuid piuksumine j�tkub. Arni vaatab ringi ja n�eb, et puulusika alt ronib v�lja sulgedega t�idetud n�htamatu s�ber Eerik.

"Oh, mis sina siin teed?" h��atab Arni.

"Ah, ma kaotasin �he j�nese �ra ja seega pidin toda taga otsima, kuid komistasin mingi puujuure otsa ja l�in oma peakolu vastu maas lebanud saabast �ra. Ja ilmselt maandusid sa oma puulusikaga mu peal ja kui �hku t�usid, olin ma selle k�lge kleepunud," piiksus Eerik.

Siri ikka h��ab: "Arni, Arniiiii! Maasikale!"

Siis...

Lendas parema jala saabas. Ning koorimata sibul. Kartulit�kk hapupiimakastmes. Suur m�rgel hakkas pihta.

Puulusikas p�rutas kosmosest v�lja ning ilmus tagasi reaalsesse maailma ja v�ttis vaikselt suuna metsa poole, kus elavad pikkade jalgadega varesed. Ei kulunud viite minutitki, kui juba puulusika kapten ja endine merev�e-piraat n�gi kauguses musta puudeviirgu ning miskit kummalist auru. N�htamatu s�ber Eerik hakkas kaotama tasakaalu suurest s�idust(see on kuidagi seotud tigudega sinu peas) ning ta komistas iseenda jala otsa ja kukkus piraat Arni uimaseks. Eerik ise j�i puulusika ��re k�lge ripuma. Ta oleks seal kauem ripunud, kui j�nes, keda ta enne otsis, poleks pistnud oma nina tema pid�aama p�uest v�lja.

Sulgedega t�idetud Eerik langes ja langes, kuni j�i l�puks �he suure raagus puu hiiglasuurte okste k�lge kinni. "Appi!" piiksus Eerik ning ainuke elusolend, kes teda kuulda v�is, oli j�nes p�ues. Aga j�nes ei otsustanud kauaks j��da. Too h�ppas kiirelt v�lja, tegi paar trikki m��da puud ja kadus siis metsas�gavusse, et saaks j�lle teda taga ajada.

Enam polnud laeval kaptenit. Puulusikas lihtsalt triivis vaikselt metsa suunas ning laskus seej�rel vaikselt kuuma piprasuppi sisse, kus kummalisel kombel oli ka rosinaid. Ja kui k�is pl�rts, ehmus Arni l�hikesest unest �les ja �ritas kibek�rmelt taldrikust v�lja p��seda. Kuum vesi tungis juba riiete alla, sokkide sisse. M�ned piprat�kid sattusid isegi ninna. Sellist pesu kuumas supis ta ei oodanud. Arni h�ppas ringi nagu kuum kartul ning uhhitas: "Huh, huh! Kuum-kuum! N��d tean, mis tunne on kuumal kartulil! Huh, huh!"

L�puks leidis ringi uhhitav Arni pisikese j�rve, kuhu ta kiirelt sisse h�ppas, et end maha jahutada. Isegi suvep�eval, kui karamellkommid taevast sulanuna alla sadasid, polnud nii kuum. Kahjuks ei olnud j�rve minek tark m�te, sest kohe ampsas keegi ta jala endale suhu. Arni lendas gravitatsioon eirates k�rgele �hku. Tema �ritus linde imiteerida ja k�si lehvitada eba�nnestus, sest j�rgmisel silmapilgul langes ta pl�rtsatusega vette tagasi ning otse teda ampsanud krokodilli p�he, kelle vasak silm pilkus ja parem otsis suunda, kuhu vaadata.

Eks-piraat Arni komberdas kiirelt veest v�lja ning jooksis kiirelt metsa s�gavusse, kust ta olevat arvavat Siri. Varsti hakkas ta kuulma k�hisevat h��lt. Ta suunas oma jalakesed selles suunas ning avastas peagi, et Siri on magama j��nud, kuid ikka k�hiseb: "Arni! Arni! Maasikad!"

Arni sai ehmatusest �le ja v�ttis tagataskust kreemituubi, et siis sellega m��rida Siril kogu n�gu kokku. "Hihi," naeris Arni, "vahel v�ib nalja ka ju saada." Seej�rel otsis ta pika puutoki ning hakkas puut�ve tagant Sirit surkima, et ta �les ajada.

Siri tuli vaikselt teadvusele. Maasikate kordamine tema suust kadus ja asemele ilmus: "V��! Mis! ��! Appi! Ma olen �ra sulanud."

Sekund.

"Ma olen p�ris magus tegelikult," teatab Siri enesele.

Arni asetab pisikesed k�ed suule ja kihistab puu taga naeru.

Siri t�mbab keelega suure ringi �mber suu, seej�rel hakkab n�ppudel lugema, et valida v�lja n�pp, kes n�ost kogu kreemi �ra koristab ja talle suhu transpordib: "N�mm-n�mm."

Muhe piraat Arni keksleb puu tagant v�lja, k�ed k�imas �les ja alla, ning h��ab: "Mina tegin. Mina tegin! On hea! Eks! Maitseb? V�ib ma t�mban ka n�puga? N�mm. M�mm-m�mm."

Ning koos asuvad nad vahukoort Siri n�ost eemaldama. K�ik hea, l�pp hea.

J��ge n��d magama.

Seiklused �okolaadi j�e taga

Thu, 02 Sep 2010 12:56:59 EST

P�ike t�usis taas p�hjast �okolaadi j�e tagant. Alanud hommik oli t�idetud lillede, pilvede, p�ikesekiirte, uute lugude, maasikate ja murus magava krokodilliga, kellele ei tohtinud peale astuda, sest muidu s��ks ta pealeastuja. Krokodilli nimi oli Heti ja ta magas seal alati. Vahel ronis ta j�kke vett jooma ja siis roomas laisalt haigutades tagasi omale kohale. Krokodill Heti haigutas nii suure suuga, et polnud v�imalustki, et sinna �kski magus putukas sisse ei lendaks. Ning kui m�ni putukas kadus mustavasse suukoopasse, siis krokodill Heti vasak silma t�mbles t�pselt k�mme korda. Parem aga vaatas sihitult ringi, kuna too ei suutnud otsustada, mis suunas peaks pilk olema.

Seal samas l�hedal oli hommik t�idetud ka pannkoogi liblikatega, kellel olid maagilised v�imed. Ning kui liblikad tahtsid, v�isid nad kasutada oma maagiat teiste elusolendite peal. Ainult triibutu tiiger oli allergiline maagia suhtes ning ta sai alati sellest endale laigud.

Kui laikudel eriti igav hakkas ja nad ei soovinud enam tiigri seljas lebada, siis h�ppasid nad koos tiigri triipudega tihti teiste loomade peale. Liblikad olid nende lemmikuimad sihtm�rgid. Aga liblikad ei soovinud, et nende v�rviline kleit saaks uusi laike ja triipe. Seega ei kasutanudki liblikad tihti maagiat triibutu tiigri peal. Aga vahel ikka juhtus, sest nad kas unustasid, mis on tulemuseks, v�i tiiger muutus liiga triibuliseks.

�kskord aga, kui pannkoogi liblikad taas oma maagiav�imetega m�ngisid ja tiigrile laigud tekitasid, kukkus �ks laik tiigri pealt maha ja muutus suureks siniseks j�rveks. See ei olnud tavaline j�rv. Tavalised j�rved peegeldavad taevast ja k�ike enda �mber, kuid see j�rv n�itas, mis on tema all. Just nagu aken.

K�ik hommikus elavad loomad j�id imetlevalt seisma, et vaadata, mis toimub justs�ndinud j�rvekese all.

Suured sinist v�rvi �unapuud ehitasid vahvlikaartidest maja ja kui viimane kaart oli laotatud, siis ilmus tagurpidi lendav tuulepoiss ning kolis kaardimajja sisse. V�hemalt ta �ritas, sest maja vajus igakord kokku ja �unapuud pidid maja ehitamisega uuesti alustama.

�unapuude taga kasvas suur lill, kes laulis kaunil h��lel ja k�ik noodid tema h��les muutusid elusaks ning kukkusid �hust maha, alustades tantsimist ja teiste unen�gude tagaajamist.

Kui nad �he unen�o k�tte said, siis unen�gu hakkas alati jutustamisega pihta, kuidas keegi oli teda loonud ja mida siis ka ��sel magades n�inud. N�iteks eile ��sel l�ks Siri magama ning ta n�gi kuidas ta oli porgandimumm. Ja ta n�gi ka, kuidas ta jooksis l�busat naeru kihistades m��da rohelist muruv�ljakut ja ajas taga suurt punase kaelkirjaku kujulist �hupalli, mis oli �hupalli loomaaiast lahti p��senud. Siri vend Arni, kes oli endine merev�e piraat ja kes oli palju v�iksemana(n�iteks siis, kui ta oli kahe aastane) seilanud merel ja r��vinud suuri kommilaevu. M�nikord ��sel p�rast suurt kommisaaki, �rkas piraat Arni �les ning sammus kuut�bisena ja superkangelase pid�aamas laevak��ki, kus ta siis j�i �he suure kannu t�ie piima. Ja seej�rel j�i sealsamas k��gip�randal magama.

Ei tasu ka �ra unustada, seletas unen�gu ikka unen�gu. Siril ja Arnil oli sulgedega t�idetud n�htamatu s�ber Eerik, kes oli veidi totu. Aga temaga sai palju nalja. Eriti kui ta arvas, et porgandid on s��miseks. Tegelikult olid need m�ngimiseks, kuid Eerik lihtsalt unustas �ra. Siri ei tahtnud, et ta �ra s��akse, vaid et temaga m�ngitakse.

Nii ajasid nad �hupalli taga, kes muudkui h�ljus eest �ra. Aga j�rsku astus eks-piraat Arni murus magava krokodill Heti peale. krokodill Heti vasak silm hakkas t�mblema ja parem otsis ikka suunda, kuhu vahtida.

�rr, urises krokodill Heti.

Ta ei osanud krokodilli h��lt teha, seega ta �ritas teha h��lt, mida ta v�ikesena oli kuulnud, kui tema p�hjap�tradega elav t�di oli pannud jalga katkised sokid, kust siis �ks suur varvas v�lja vaatas ja kommi nurus.

Siri ja Arni n�htamatu s�ber Eerik astus krokodill Heti ette ja r��kis peenikese h��lega: "Sina ei s�� minu p�ris s�pru �ra."

Krokodill tahtis midagi vastata ja talle parema silmaga otsa vaadata, et Eerik siis maa-alla vajuks, kuid, n�hes Eeriku kantavat lillelist printsessidega pid�aamat, hakkas ta lihtsalt naerma. Eks-piraat Arni ja Siri hingasid kergemalt, sest keegi ei s�� ra kedagi, kui s��ja naerab ja magusaid putukaid alla neelab.

Unen�gu l�petas jutustamise ning alustas h��lenootide eest jooksmist, kuid astus �kki krokodill Heti peale. Krokodilli vasak silm hakkas t�mblema ja parem otsis suunda, kuhu vaadata. Ja enne kui unen�gu krokodilli kurku kadus, soovis ta, et oleks praegu tema juures lillelises printsessidega pid�aamas Eerik. Oleks vaid.

Hommik j�tkas oma tavalist rada: p�ike luges oma raamatut ning lilled kiikasid, kuidas edeneb �hupalli tagaajamine ja kas seal kuskil on m�ni krokodill, kellele keegi v�ib kogemata peale astuda. Kuid �ks oli kindel, k�igil oli hea olla. Hea oli olla.

Peitusem�ng kuuga

Wed, 01 Sep 2010 21:41:45 EST

Istusime eile pimedas pingi peal j�rve juures. Vaikus. Just kui teaksid k�ike ��st, mis sind �mbritseb.

Huh, ja siis l�ksime ujuma. V�hemalt mina l�ksin, tema suutis vaid p�lvedeni vette minna. Algus oli k�lm, m�ned kiired t�mbed j�rve keskpunkti suunas ja siis tagasi kaldale ja korraks uuesti. Elu tuli kohe sisse, k�lmav�rinad ka.

Kuivatasime end �ra ja siis seisime seal kivil paljajalu, hoides �ksteist soojas. Vananev kuu m�ngis peitust pilvede taga.

--

T�na.
Samas korruse peal elav Shantal r��kis kunagi, et tema teab k�igist k�ike. Algul pidasime seda naljaks. �htul �llatas ta meid t�isk�hu arvamustega, mis, meie teadsime, on t�esed, kuid tema sai ainult arvata ja pakkuda, et ehk ja �kki.

"Peaksite abielluma, te sobiksite nii h�sti kokku. Ja kui lapse saate, siis kutsuge mind ristiemaks. Ning Artti ma ajan su siit elutoast �ra, sest sa peaksid R�hel'iga samas toas magama."

Armas.

Naljade m�riaad

Tue, 31 Aug 2010 13:32:57 EST

Kraana k�rgub akna taga ja ootab �htust p�ikeseloojangut enda sekka. Pilved triivivad sihitult sinisel karjamaal. K�rbes testib aknaklaasi reaktsiooni kokkip�rkel -- midagi ei juhtu.

Minustt on saanud praekusest eesti kele �bbetaja ja mull on ainuld �x �bilane. Mull bole kuhugi kiiret.

Armas.

John Butler Trio - Ocean

Kord katusel me kiikusime

Mon, 30 Aug 2010 23:01:33 EST

Istusime, r��kisime, viskasime nalja kuni m�nel pisar silmist.

�ksik saar

Sun, 29 Aug 2010 17:18:34 EST

September on saabumas. Hamburgis on vihmaperiood. Hommikune k�lm dush andis elu.

V�ike inimene istub vaevu pingi serval, toksib kivi enda ees ja vaatab elava pilguga �les taeva, justkui n�hes seal vastust. Muusika tuleb selja tagant, haarab ta endasse, ning naer. (:

Armas.

Teetasside diktaaror ennustab mullidelt

Sun, 29 Aug 2010 00:49:39 EST

Pannkoogi hommik.

Oskan vaid mm �elda, m�elda. Kaugemale minek v�i paigal seis. Peakast on keerukaid olevusi t�is. Vajalik midagi teise inimese silmist v�lja lugeda. ... Lahendus? ... Miski peab minus murduma. ... Hoian millesti tugevasti kinni, millest ma ise ka aru ei saa. Hirm? Nagu j��ks maha muutus. Ei tea. N��d ma ei tea. Ja kui tean, siis vastus on kaugel. Raske on seda k�tte saada. V�ib-olla �ksi kuidagi. Kuu ja tumeda puu tumedad harud. Valged kuuvalged pilved. �ksik k��nalavalgus eksleb; s�da tuksub. H��led, kuid ei kuule. Peaaegu sosinad, kuid mitte p�ris. Valged aknad, pimedad aknad, hinged nende taga, kaugel ja l�hedal, �ksi ja koos.

Armas.

Tere tantsuhoos koos

Fri, 27 Aug 2010 17:38:36 EST

Keskl�unani magasin ja siis oli aeg kohvikusse tormata, et seal Rah�li ja tema s�pradega kokku saada. �ks soe kohvi vihmase p�eva kaitseks ning paar tunnikest hiljem suundusime James'i liitumisel Hungari folktantsu tundi.

Midagi toimumas taas, kuid Praha peaks mu p��stma. �ks tore jaburus.

Armas.

M�tsiga

Thu, 26 Aug 2010 22:08:05 EST

Suur kole koll linnukriisetega tuleb ja v�tab sinult �una �ra, vaatab veel �he karmi pilguga otsa, nagu ei loeks ta sulle t�na ��sel unejuttu.

Uue t��p�eva algus viib inimesed mornide n�gudega v�lja. Buss number 5 teeb oma l�pmatut ringi, avab ja suleb uksi. Kohvik �le j�e tegeleb samade uste avanemise ja sulgemisega.

Vihm sajab. Peidan ennast rongijaama McDonaldsi toidul�hnade vahele. Seal samas l�petan ka raamatu lugemise. Tegevusetus ajab mulle une silmas�gavustesse. Mingi mees istub kohviga mu k�rvale. Sulen silmad j�rjekordseks sekundiks. Mees vaatab otsa pilguga: "Mis teed kah?" Ja siis �rkan selge peaga. Haaran kiirelt seljakoti ja kitarri ning teen minekut.

--

I suppose you don't have free floor space in the kitchen to lay down, do you?

Huvitav maailm. Isegi aasta varem olnud l�hike meilide vahetuse j�rel v�ib keegi sind baaris �ra tunda. Mul isegi teine riietus ja uus soeng vast, aga n�e, neiu tundis kohe silmavaatest.
Are you from Estonia?

Kas n�gin teda eile? �leeile? Kus?

��m, do I know you?
I wrote you five months ago. Don't you remember?

Salsa �htu klubis viib uude dimensiooni. Lutslik r��m istub hinges.
Ja rahulolu.

Esimesed inimesed

Wed, 25 Aug 2010 17:04:28 EST

M�nikord tuleb elus nii tantsida, nagu keegi ei n�eks.
-- Tony Hawks, "K�lmkapiga m��da Iirimaad h��letades"

P�nevus plaanide muutmisel?!

V�ime ka vabalt und n�ha

Tue, 24 Aug 2010 22:03:12 EST

Magasin kolm tundi ja siis tund ja siis tund ja siis pesin n�ud �ra(j�lle) ning valmistasin pannkoogitaigna. J��b vaid oodata, mil unem�tsid t�usevad.

V�ljas paistab p�ike tasakaaluks eilsele vihmale. Elu j�lgub uutel radadel. V�hemalt igal uus p�ev on uute reeglitega. On lab�rint ja valged niidid, mida v�ib enda rahuloluks j�rgida.

Linnaga kohanemas

Mon, 23 Aug 2010 21:41:38 EST

Pidev vesi pladiseb alla. N�rk valgus otsib teed l�bi uduste akende. Kell on vist kaksteist. Jana kutsub hommikus��gile.

R��kisime poliitilistest gruppidest Saksamaal ja majast, kus n��d �� sai veedetud ja mille omaniku�igus pole selgunud. Seni v�ib ja saab siin ilma ��rita viibida. Mulle antakse k�lalistetuba. Jana ise ei vota osa �hestki kohalikust grupist, kuid tema v�itleb naiste eest, kirjutab �likoolis projekti ja plaanib uue grupi loomist loovatest inimestest.

Peale hommikus��ki oli m�nel tegemist ja minul plaan rattaga linna peale kaduda ja avastada, mis on saanud mu s�pradest. Jahmerdasin t�kk aega selle rattaga, kuna too kippus kinni kiiluma ja �kitselt pidurdama. Maast leitud traadiga sai asi paremaks veidi tehtud, kuid siis avastasin, et ei tea, kus n��d majake asub. Aadressi ma ka muidugi ei k�sinud. Tuleb eilseid m�lestusi meenutada ja p�rast t�kki ringi v�ntamist erinevaid alasid kontrollides, leian tuttava rattapoe ja pr�gikastid ning munakivi t�nava.

--

Janina �tles, et tal isiksuse h�ired, depression ja vahepeal ka paanikah�ireid. Muidu aga ta l�bus inimeneke. Kaua siiski tema pool aega ei veetnud, pool kaheksa ootas juba s�ber, keda eelmine aasta Barcelonas kohatud ja kellega sai �ks improviseeritud laul tehtud. Hulkusime linnas ringi ning vahetasime reisimuljeid. Tegi mulle "Kleine Pause's" �htus��gi v�lja. S�ber-r�ndur on kui eksootiline loom ja neid peab meelitama. Tore oli teda taas n�ha ning j�rgnevateks p�evadeks plaane teha.

Tagasi koju j�udes -- Rote Florast vahetasin uue ��maja vastu --, olid Janinal k�las veel kaks k�lalist Venemaalt, kes teevad ratastega projekti Venemaa linnade jaoks, et rattakultuur neis kohtades muutuks populaarsemaks ja linnad midagi ette ka v�taks.

L�ksime v�lja linna peale ringi tolknema. Tunneli l�pust avastasime kaks venelast purupurjus. Selline ongi siis tunnelil�pp. Avastasime kuulsat prostituutidet�navat: kui meesterahvas �ksi k�nnib, siis tulevad ikka l�budaamid kohe k�est haarama, suitsu k�sima ja ennast pakkuma. "Noh, poiss" �eldakse saksa keeles. Janina ise k�nnib teisel pool t�navat ja s��b oma burgerit. "Ega muidu juhtu midagi, kui naissoost keegi kaasas on. Igav oleks ka teil, kui mina oleks kaasas," r��gib ta.

Koduteel oli pargist v�lja tulnud j�neste kari murul rohtu s��mas. Olime kindlat, et me polnud midagi tarbinud.

Hambrug tundub v�gagi kodune, ilmselt Pariisis veedetud ajast.

Poliitilise ideega kohtumas

Sun, 22 Aug 2010 21:20:30 EST

Autolt autole kiirelt sain ma ja mantrat korrutasin ka: "Om, please take Artti on."

Algus tundus veidi keeruline -- seisin kaks tundi, v�ga keeruline, eks ju --, kuna asusin enne Frankfurti ja iga�ks pea l�ks Frankfurti. Aga �nnelik nagu ma olen, siis mingi arusaaja t��p v�ttis peale. Kahjuks saksa keelest ei saanud nii palju aru. Hiljem Hannoveris arvasin, et olen linnas kinni, kuid viisteist krooni maksev liiter vett kustutas mu janu ja pani pea m�tlema. H��letamiseks sobivat kohta polnud, kuid tee ��res proovida tuli -- kui keegi tahab peale v�tta, siis ta v�tab, rikub kasv�i veidi liiklusreegleid.

Kuus j�udsin Hamburgi ning linna mitmekesisus puristas n�kku, sundides mind kotist v�ljaotsima oma msuta pusa. Vihma tibutas ning ma astusin suitsuvinesse mattunud interentipunkti. Tegin oma hulkumis asukoha selgeks ja andsin oma kirjelduse. Esimese metrooga s�itsin Rathausi juurde ning hakkasin ringi hulkuma, arvamata, et keegi v�tab n�uks mind t�nava��st p��sta. Mitte, et ma seda hirmsasti kardaks v�i midagi, aga lihtsalt.

Arnold tuli oma mustal rattal: "Artti! Is it you!" ja seej�rel juhatas l�bi linna Rote Flora'sse. Maja on nagu kelder ja taimetoitlaste s��-palju-tahad-maksa-kuidas soovid stiilis toit oli valmimas. T�navalt leitud raamatute kogu lebab �hes nurgas, prandal laotuvad t�navalt saadud diivanid sama saatusega tugitoolide seltsis ning seinad on kaetud natsionalismi, fashismi ja muude kummaliste loosungitega. Enamasti hulguvad ringi kodutu v�limusega punkarid, muidumehed ja tegelased oma raskes karmis mustas riietuses.

Mind tutvustatakse Arnoldi s�pradele ning koos asume me valminud toidu s��ma: soovitatav hind on 1.60, kuid kui pole nii palju, siis saab ka v�hemaga. V�ga maitsev oa-pasta roog, tomatisalatiga ja magustoidup�ree.

Lubati ��seks ennast siia peita,

Moosivedu

Sat, 21 Aug 2010 21:06:12 EST

�ratus enne kahte: "Mul on tunne, et vanamees teab, et sa siin kapis magad. Ta andis mulle vihjeid. T�nast �� ei saa sa siin veeta."

T�hendab...

Asjad sai k�hku kokku pandud ning oligi minek. K�sisin veidi toidumoona kaasa, haarasin magamiskapist m�ned moosid, v�ljusin kiirelt toast, seisatasin. Vanamees oli v�ljas. Mis n��d?
"�le aia saad?"
"Ikka!"
Kiirelt-kiirelt ning maja j��b aina kaugemale. P�ike naeratas kuumalt, rong ilma piletita Offenb�rgi, et sealt edasi Hamburgi liikuda. M�ed j�id kaugemale ja kaugemale.

Tankla enne Frankfurti.
Heietan m�tteid, et oleks v�inud Offenb�rgis kaardi siiski paberile joonistada ja siis s��stnud �mber linna tiirutamise, aga noh. On ja oli. Taevas on. Kuu k�lab ja kiirteeautod kihutavad kodur�ppe. Olen tahtnud veidrate inimestega kohtuda; tunnen, et olen ise �heks saamas. Autod ikka kihutavad.

--

Pimedus kallab taevast ojadena. Liiga vara, et magama heita. Saabuvad Darja ja Konstantin. Kutsusid mind teed jooma ja shokolaadi s��ma. Nad olevat Sankt-Peterburist(r��kisin neile, kuidas me klassiga kaks korda Sankt-Peterburgi l�ksime ainult odava alkoholi p�rast) ning kahen�dalane viisa aegub kolme n�dala p�rast. Pakkusin neile oma poolt leiba, moosi ja viimase p�drakonservi, et siis v�hem n�lga juhtuks olema. Nad heitsid �ise h��letamise juurde ja mina magama.

Vahupesust moosikappi

Fri, 20 Aug 2010 21:05:35 EST

P�rast m�ek�ljel magamist v�tsime ette jalgsimatka �he m�e tippu, �he kena murulapi ja vaatega platsi suunas.

N�gin unes korduvalt vahele j��mist v�i et tegelikult meeldivad neile k�lalised. Kuid iga�ks neist l�pes p�genemisega �le aia.

P�rast m�ek�lge oli aeg valmistuda salajamisi �iseks vahupeoks. Ootasin hetke, mil �lakorrusel s��ma asutakse, et saaksin kiirelt ja salaja dushi all k�idud. Vahepeal tuli ennast ka moosikappi peita, kui tekkis kahtlus, et keegi mitteteadlik tuleb.

Pesu j�rgselt tuli plaan kiirelt-kolmandale-korrusele-kui-keegi-ei-n�e t�ide viia. "Teate, ma l�hen n��d magama, kell on ka k�mme. Olen v�sinud. Eile ma ka palju ei maganud. Eks siis jah, head ��d!" Veerand enne �hteteist oli peoriietus seljas ja katusele ronimine ja pool-t�sine p�genemine aeda ja bussijaama.

Bussis ostsime pileti mitte viimasesse peatusesse, lootuses, et bussijuht ei m�rka meid maha ajada enne l�pp-peatust. Aga see juht oli teistmoodi. Oma ootamatust bussiv�ljumisest veidi �llatuna, suutsime end kiirelt koguda ja h��letama asuda, ning isegi pimedas t�navalambi valguses �ks auto peatada(loe: t�druk kandis l�hikest musta seelikut).

Justkui suures pesumasinas elaks ja kargleks. Riided olid l�bim�rjad, pidev vahutamine ja kipitavad silmad, mis vajasid korduvat veeloputamist. Aga neli tundi m��dus n�htamatult ja hulkuri riided said korraliku pesu.

Tagasik�nd m��dus l�disevalt ja t�tarlapsel paljajalu, kes siis suutis kaotada kingad tantsuhoos vahu sisse �ra. Aga l�disevalt l�ksime. Majas eemaldasin m�rjad riided ning kobisin moosikappi koos punas�stra, musts�stra ja kollase kirsiga magama.

Eksimatuse keksiv naer

Thu, 19 Aug 2010 20:13:42 EST

�histransport v�iks tasuta olla. Kes tahaks selleks uue riigi luua?

Eile oli plaanide ootamatu suund. N��d Mustas Metsas hallis kampsunis ja ootan. Mul ikka vedas, et �ige auto peale sain: olin h��letamas vales suunas. L�cherberg ja ootan. Jahe �hk liigub ringi, j�gi ja puud kohisevad. Ootan. H��letasin kabrioleti peale. Tuul vihises k�rvus. Tripsi-trapsi! Pimedus tuleb istub minu k�rvale, pingile: "T�na olen mina siin."

... ja siis ilmub inimene minu ette.

--

Hullumeelsuste ja lolluste h�briidtegutsemine. L�puks ta tuli ja p��stis mind pingi pealt ja koos me hiilisime peiduurkasse. Majas elavad sugulased ei salli k�lalisi, seega nad ei peagi teadma, et ma seal olen.